Selle aasta kevadel otsustas Eesti Esitajate Liit, et võtab “pihtide vahele” nii palju Eestis tegutsevaid DJ-sid kui võimalik. Selleks hakati koostööd tegema politsei ja inkassofirmaga, et nõuda diskoritelt nii litsentsi kui ka maksmata jäänud litsentsitasusid ja trahve.
Üheks kunagiseks DJ litsentsi omanikuks olen ka mina. Tegin selle aastaid tagasi heas usus, et jälgin head autoriõiguste tava ja ei pea kartma võimuorganeid mistahes peol, kus ma muusika esitamisega tegelen.
Nüüd aga on teema taas kõvasti päevakorda tõusnud seoses mitmete DJ-de postkasti jõudnud Politsei- ja Piirivalveameti kirjaga. Mina veel kirja oma postkastist leidnud pole aga usun, et varsti leian.
DJ litsentsi mõte on lihtne – autorid saavad raha selle eest, et DJ nende muusikat kusagil peol mängib. Kahjuks on selle litsentsi kasutuskohad, kasutusvajadus kogu autoriõiguste teema paljudele mõistmatu ja ka kohati vastuvõetamatu. Näiteks miks peaks DJ omama litsentsi, kui ta mängib suletud erapeol, kus ka näiteks Spotify-st muusika mängimine on täiesti legaalne tegevus? Või miks peaks DJ maksma veel omakorda litsentsitasu, kui ööklubi või baar juba muusika avaliku esitamise eest autoritasusid maksab? Samuti maksavad autoritasusid ka kõik hästi korraldatud kontserdid, festivalid jne.
Taolisi litsentse on ka mujal riikides, näiteks Inglismaal, Belgias, Soomes jpt. Täna omavad seda litsentsi peamiselt raadiojaamades töötavad tuntud DJ-d, kelle litsentsi maksab kinni tema tööandja või tema ise. Vabakutselised diskorid, kelle töövaldkonnaks on peamiselt pulmad, firmapeod ja baarid, seda litsentsi eriti omada ei soovi.
Olles jälginud toimunud arenguid ja arusaamu antud teemal, tahaksin teha siinkohal mõned ettepanekud selle litsentsi populariseerimiseks ja laialdasemaks aktsepteerimiseks.
Tingimused selgeks
Tänased DJ litsentsi tingimused ja litsentsi vajadused on enamikele diskoritele ebaselged ja tunduvad ebaausad. Eesti Esitajate Liitu peavad paljud diskorid “maffia organisatsiooniks”, “muidusööjateks”, “kurjadeks inimesteks” jne. Peamiselt sellepärast, et ei saada lihtsalt aru, mis see on, miks seda vaja on ja mis saab litsentsi soetamiseks kulunud rahast. Paljudes riikides kutsutakse antud litsentsi täpsema nimega “Digital DJ License” ehk “Digitaalse DJ Litsents”. Nimetus ütlebki selgelt ära, et kui tegeled muusika esitamisega digitaalselt, pead seda omama, sest muusika võib dj kollektsiooni sattuda rippimise, kopeerimise ja allalaadimise teel.
DJ litsentsi maine
DJ litsentsi maine täna Eestis on väga halb. Enamik diskoreid sisuliselt vihkab seda ja sotsiaalmeedias erinevates Facebooki gruppides on aja jooksul kogunenud palju vihaseid arutelusid. Nii mõnegi vabakutselise diskori jaoks on 200-300 EUR niisama taskust välja käimine vastu kõiki tema põhimõtteid ja see teebki inimesed kurjaks.
Soovida jätab EEL-i turundus (õigemini seda pole), teavitamine ja suhtlus meie DJ-de kogukonnaga. Suhtlus toimub pigem ähvardavas stiilis ja nõudmisi esitades, mitte aga koostööd otsides ja diskoreid harides.
Kui teistel pole, ei taha ka mina
Kuna täna enamik diskoreid Eestis seda litsentsi ei oma, siis ei pea ka paljud seda endale vajalikuks soetada. Põhjuseks just asjaolu, et selle litsentsi omamine ei muuda kellegi tööd ega elu mitte üheski aspektis lihtsamaks ega paremaks. Üldise arvamuse järgi on tegu mõttetu lisakuluga.
Lisaks ka teadmine, et “kui teised ei tee, siis miks peaksin mina?”. Antud põhjusel lõpetasin ka mina DJ litsentsi omamise mõne aasta eest, sest suur osa lihtsalt vilistab selle peale, ei pea seda millekski ja selle mõju pole avalikkusele üldse teada.
Ettepanekud
Annan mõned ettepanekud, kuidas DJ litsentsi populaarsemaks teha ja kaotada konflikt DJ-de ja EEL-i vahel.
- EEL ja ka artistid peavad austama DJ-de tööd. Diskorid levitavad ja tutvustavad muusikat mida paljud inimesed pole enne kuulnud. DJ-d ongi olemuselt tihti loomingu levitajad ja trendide loojad.
- DJ litsentsitasu peaks olema väiksem. Ise arvan, et 100-eurone aastamaks ei tohiks enam nii paljusid DJ-sid ehmatada nagu praegune 200-300 eurone tasu. Võib-olla peaks selle tasu tegema üldse sõltuvaks selleks, kui palju ja millistel üritustel DJ mängib. 3 korda aastas esinev tehnot mängiv DJ ei peaks kindlasti nii palju maksma kui iganädalaselt ööklubis töötav “mainstream” DJ.
- Tuleks lõpetada ähvardamised ja suhelda sõbralikumalt. Meie kogukond on liiga väike, et siin kellegagi tülitseda. See viib asjad suuremasse sügavikku ja DJ-d litsentsides pigem eemale.
- Teha DJ litsentsist tõeliselt moodne ja ilus auasi. EEL võiks välja anda kasvõi ilusaid diplomeid ja kleepse, mida DJ-d saaks uhkelt oma aparatuuri peale kleepida ja sellega klientidele oma ausust ja professionaalset töösse suhtumist tõestada.
Olen ka kuulnud, et mõni diskor on kaevanud teise DJ peale, sest tal pole litsentsi. Selline suhtumine on täiesti vale ja tagurlik ja loodan, et sellist asja varsti siin enam ei kohta.
Mis edasi?
Kokkuvõtteks loodan, et leitakse konsensus diskorite kogukonna ja autoriõigusi esindavate organisatsioonide vahel. Iga autor väärib enda loomingu eest tasu. Samuti soovib ka iga artist, et tema muusikat võimalikult palju igal pool esitatakse ja tutvustatakse. Kõiki neid aspekte arvestades tuleks luua kõigile osapooltele vastuvõetavad tingimused ja tasud.
